Monday, November 30, 2009

Mis kõike võib juhtuda ühe päevaga ehk welcome to my world

Kuidas alustada päeva kirjeldamist, mis algas põnevalt ja lõppes veel huvitavamalt?
Kust alustada?
Alustame siis ikkagi algusest.

Kell pidi helisama 6.30. Millal see siis helises? Loomulikult 08.00. Voilaa ja hakkaski mul hommikul kohutavalt kiire. Kiiresti riidesse, jogurt hinge alla ja bussipeatuse poole ma nüüd tormasin. Loomulikult tuli koduust mitu korda kontrollida, vältimaks võimalust, et ma olin selle lukustamata jätnud. Kõike juhtub, hommikul kiirega veel eriti.
Suure vaevaga jõudsin tööle napilt õigeks ajaks. Huhh... Seekord läks veel õnneks.
Arvuti tööle ja töö saigi alata. Wrong... Miks peaks siis hommikul kõik hästi minema? Naljatilk, liiga palju lootsin. Esimene faili, mida hommikul avada üritasin ei avanenud. No mis nüüd siis? Tegemist oli tööga mida olin terve reedese päeva teinud. Terve eelmise nädala töö ei avane? Miks mina, miks nüüd...miks miks. Ei olnud üldse naljakas. Ja selline jama jätkus terve päev. Mida ma siis täna tööl tegin? Üritasin avada ühteainukest faili. Miks end sellega vaevata? Nimelt oli see jama esinenud ka eelmisel nädalal ja miks ei peaks see homme siis juhtuma. Küsimuse peale IT kutilt ja mujalt vaadati mind nagu poolearulist. Blond oled või?! Meil see fail avaeneb. Urrr... Mina pole süüdi, et minul see ei avane.
Mingil hetkel, nii 5 ajal sain siis faili lahti ja paar tundi tööd teha.
Umbes 19.00 ajal vedasin siis ennast bussipeatusesse, et minna koju. Mingil hetkel bussis avastan, et mu veepudeli kork oli lahti tulnud ja kogu käekoti sisu sõna otses mõttes ujus veest. Nahk ei lasknud vett läbi ja vesi püsis ilusasti kotis. Minu pilgule avanes siis selline vaade - keset käekoti veekogu ujus minu märkmik ja mp3 mängija ja loomulikult minu telefon. Ülla-ülla onju. Kähku telefon lombist välja ja osadeks. Suurema vee sain bussis välja. Tädi kõrvalistmel küll vaatas imelikult aga mida mina siis tegema pidin. Vaevalt ma teda enam kunagi näen ja minu halva mäluga nägude peale mina teda küll enam ei mäleta. Vähemalt andsin jälle mõnele mõtlemisainet.
Ruttu koju ja asjad kotist väljas.
Mida siis teeb üks normaalne inimene pärast töölt koju jõudmist? Loomulikult hakkab oma telefoni fööniga kuivatama. Täiesti tavaline tegevus ju. Keegi teist pole seda varem teinud? Soovitan, täitsa ajuvaba tegevus. Ja nii kulusidki järgmised no ütleme paar tundi telfoni kuivatamisele fööniga. Kes ütleb, et ma ei oska lõbutseda? Minu õhtu oli igatahes sisustatud.
Uskumatu mis kõik võib juhtuda.
Mingil hetkel tundus kõik lausa halenaljakas. Mis sa ikka nutad, asjad olid juba ära juhtunud polenud enam midagi teha. Võimalik, et mu viimase aja lemmiklause on salaja oma mõju avaldanud.
Life is 10 percent what you make it and 90 percent how you take it!

Sunday, November 22, 2009

Probleemid paradiisis

Couples Retreat 2009, režissöör Peter Billingsley

Nelja abielupaari ootab ees puhkus kaunil troopikasaarel asuvas luksuslikus kuurortis. Üks paaridest läheb sinna, et päästa oma abielu, ülejäänud aga on huvitatud päikesepaistest, pidudest ja rannamõnudest. Paraku saavad nad juba esimesel õhtul teada, et teraapiast osavõtt on kohustuslik. Ühekorraga tundub, et allahindlusel on tegelikult üsnagi kõrge hind! Järgneb tõsine jõukatsumine saarel kehtivate reeglite, kiusatuste, abikaasade ja ka loodusjõududega.

Link IMDB lehele: Couples Retreat
Link trailer: Couples Retreat trailer

Ma ei tea mida mina sellest filmist ootasin aga millegipärast ootasin ma midagi hoopis teistsugust. Treiler tundus naljakas ja lõbus ja sisu paistis asjal ka veidi olevat. Aga jah film oli kahjuks väga keskpärane. Sai natuke nalja ja päris hästi viis mõtted mujale aga sellist mõnusat filmielamust seekord kahjuks ei saanud. Loodan, et järgmise filmiga läheb paremini.
Ühe hea asja ma siiski leidsin selle filmi juures. Sountrack oli küll kohutavalt mõnus. Kui filmi sisus jättis külmaks, siis aega-ajalt tabasin end hoopis muusikale keskendumas. Seda pole ka ammu juba juhtnud, et film ei köida aga muusika jääb kõrvu kõlama.
Panen siia lingi ühe lemmikuma looga: Rahman - Sajna

CCG koolitus

Nädalavahetusel oli siis CCG autoteemaline koolitus. Pikemalt ei ole vist mõtet sellest rääkida. Teemaks olid seekord siis autod. Algselt teoreetiline osa ja materjalide lugemine ja väike teadmiste meeldetuletus ja hiljem oli siis võimalik garaažis üle vaadata kus midagi asus. Täiesti tavaline. Kuigi ma arvan, et mehaanikutel oli väga lõbus. Nimelt olid mõned neiud garaaži tulnud tikk kontasades ja miniseelikus. Niiet mõelgu siis igaküks ise millise mulje selline seltskond välja pooel võis jätta. Kuna esimene auto millega siis niiöelda tutuvad sai oli opel ja ise olen opelit omanud, siis kõik olid täpselt samasugune, ei mingeid üllatusi. Kuigi võib öelda, et autod on erinevad, siis põhilised osad on siiski samad. Detailsematest juppidest ei tea midagi ja hetkel polegi see ju oluline. Aga no käigukasti ja õõtshoova suudan siiski ära tunda. Midgai kasulikku vähemalt.

Sellega seoses meenus üks hästi mõnus lugu. Tegelikku autorit kahjuks pole suutnud tuvastada aga hea lugemine on see siiski.

Õlivahetus

Naistele:
1) Kui eelmisest õlivahetusest on möödunud 10 000 kilomeetrit, sõida
teenindusse
2) Joo tass kohvi
3) 30 minuti pärast maksa arve ja lahku hooldatud autoga

Kulud:
Õlivahetuse sooduspakkumine - 395 krooni
Tass kohvi teeninduses - 5 krooni
Kokku: 400 krooni

Meestele:
Oota õlivahetusega reede õhtuni. Käi varuosapoes ja osta 700 krooni eest
kanister sünteetilist õli, õlifilter, lehter, kätepuhastusvahendit ja
lõhnakuusk. Sõida koju, söö kõht täis, pane vanad tunked selga ja lahku,
six-pack näpu otsas, garaazhi suunas. Avasta, et kasutatud õli jaoks
mõeldud
vana kanister on pilgeni täis. Aja kokkuhoiu mõttes ära hakka seda
tanklasse
vedama, vaid mata tagahoovi maha. Ava esimene õlu ja loputa kaevetööde
väsimus ning tolm alla. Tõsta auto esiosa tungrauaga üles. Enne kuluta
pool
tundi tõkiskingade otsimiseks. Leia tõkiskingad poja pedaaliauto alt.
Ava
järgmine õlu. Pane mootori alla õlivann. Otsi õlikorgile sobivat võtit.
Loobu ja kasuta korgi avamiseks tellitavat võtit. Eemalda õlikork. Pilla
kork õlivanni mootorist valguva kuuma õli sisse. Kõrveta näpud. Roni
auto
alt välja, pühi õlipritsmed näolt ja oota paar minutit. Kuni õli nõrgub,
võta õlut. Otsi õlifiltri võtit. Loobu otsimisest, löö vanast
õlifiltrist
suuremat sorti kruvikeeraja läbi
ning keera filter maha. Õlu. Saabub naabrimees. Joote ära kogu
õlivahetuseks mõeldud õlle. Õlivahetus võib lõppeda ka laupäeval.
Järgmisel
ennelõunal tiri õlipann mootori alt välja ja tühjenda sinnasamasse, kuhu
vana õlinõugi matsid. Õlu. Ei, see sai eile otsa. Täida uus õlifilter
värske
õliga ja ürita paigaldada. Mingil põhjusel ei sobi filter oma kohale.
Ilmselt oled saanud kauplusest vale filtri. Otsusta vana filter tagasi
panna
ja sõita varuosapoodi õige järele. dang, meenuta kruvikeerajaaukudega
vana
filtrit. Jalgsimatk varuosapoodi õige filtri järele. Sinu poolt
hoolikalt
värske sünteetilise õliga täidetud uut filtrit ei taha müüja
millegipärast
tagasi võtta. Lähed natuke endast välja ka. Tagasiteel käid Selverist
läbi
ja rahustad end paari six-packi hankimisega. Uus filter sobib oma
kohale!
Ära üle pinguta, kolmveerand pööret pingutuseks on küllaldane. Viimaks
ometi
- värske õli mootorisse! Kuuled solinat.?? Katkesta õli kallamine, torma
tagaaeda õlikorki otsima. Leia
d selle prügiaugust vana õli seest. Võta aeg maha ja joo paar õlut.
Avasta,
et üle poolteise liitri uut õli on mootorist alt välja voolanud. Võta
lohutuseks veel üks õlu. Roni auto alla õlikorki paigaldama. Tellitav
võti
libiseb õliselt korgilt ja sõrmenukid kohtuvad ootamatult valusalt
metalliga. Eelmise punktiga koos lööd ära ka pea. Vannu südamest. Ürita
võti
täpsemalt korgile sobitada. Kitsastes tingimustes raskelt käiva
patentvõtme
sobitamisele kulutad viis minutit. Keera õlikork peale. Tule auto alt
välja.
Puhasta käsi ja ürita peatada verevool sõrmenukkidest. Enne ja pärast
seda
võta õlut. Kalla sisse allesjäänud uus õli. Avasta, et seda on ikkagi
vähevõitu. Käivita mootor ja veendu, et õlirõhu tuli siiski kustub. Võta
õlut. Korja kokku tungrauad-tööriistad. Mine proovisõidule, ühtlasi
otsusta
käia bensiinijaamas ja osta paar liitrit õli lisaks. Tagasiteel, õlistes
riietes, õllesena ja ilma ühegi dokumendita pälvid liikluspolitsei
tähelepanu. Avastad, et ka telefoni ei
ole kaasas. Auto arestitakse, tänu juhuslikult tagataskust leitud
passile
pääsed ise vahistamisest. Esmaspäeva alustad auto äratoomisega
tasulisest
parklast. Maksad takso, teisaldamise ja hoiuteenuse eest kokku 850
krooni.
Kolmapäeval käid liikluskomisjonis. Kerges joobes ja ilma dokumentideta
sõidu eest ostad 15000 krooni eest politsei aktsiaid.

Kulud:
Õli, filter, kätepuhastusvahend - 700 kr
Teine õlifilter - 75 kr
Kaks lisaliitrit sünteetilist õli tanklast - 270 kr
Auto teisaldamine ja tasuline parkla - 850 kr
Trahvid - 15000 kr
Õlu - 18 × 9,50 = 171 kr
Kokku: 17066

Wednesday, November 18, 2009

Hommikud on lihtsalt nii lahedad :)
Olen alati imetlenud Pixari teoseid. Need lihtsalt on niivõrd ehedad ja teistsugused.
Teistsugune on hea.

Üks lühifilm siia. Midagi lühikest ja lõbusat.
Pixar Birds
Pixar Presto

Sunday, November 8, 2009

Kaks päeva meditsiini algõpet on siis nüüdseks seljataga.
Kunagi ammu sai kohustuslikus korras läbitud autokooli metsiinist ei mäletanud küll mitte kui midagi.
Võib vist öelda, et esmaabi andjat minust ei saa. Loodame siis, et midagi ei juhtu.

Saturday, November 7, 2009

Minu... sarja raamatud

Hetkel on väga päevakorral Petrone Print ja sellega seoses Minu sarja raamatud.
Isiklikult olen hetke seisuga lugenud kahte raamatut - "Minu Argentiina" ja "Minu Itaalia ning oman ühte raamatut - "Minu Eesti".

Liis Kängsepp "Minu Argentiina" Ilmunud 2008
Järnev lõik on siis autori enda kirjeldus antud raamatust.
Endine majandusajakirjanik jättis oma mugava elu Eestis ja kolis tööle Buenos Airese vaestelinnaosasse. Raamat räägib, mismoodi ta seal päevakeskuses prussakatega võitles ja siis hoopis ülemuseks sai, mismoodi ta käis tutvumas vaalade ja pingviinidega, mismoodi ta ei suutnud prügikastiinimesega intervjuud teha, kuidas rullusid suhtemustrid vabatahtlike hulgas ja „Kakluskubiks” nimetatud ühiskorteris. Aga mis üllatas teda 14 kuud hiljem tagasi Eestisse tulles?

Raamatu kohta siis niipalju. Ütleme, et minule meeldis. Stiil oli hästi vaba ja mõnus. Loetud sai antud raamatut muidugi suht ammu. Nimelt oli tegemist siis juulikuuga ja puhkus oli sel hetkel täies hoos. Üks hea raamat rannakotis. Ja üks väga mõnus rannaraamat. Kirjastiil oli hästi vaba ja lugemine läks kiiresti. Nalja sai, kurbust oli ja ka väga palju õpelikku. Et pole need Eestlased ühtigi maailma naba. Ja pealegi on alati hästi mõnus lugeda teistest kultuuridest ja nende tegemistest. Seda raamatut isegi soovitaks teistele lugeda.


Kristiina Praakli "Minu Itaalia" Ilmunud 2009
Autori enda kirjeldus antud raamatust, pärit Petrone prindi koduleheküljelt.
Olen kindel, et Itaaliaga seostub igaühel midagi – olgu selleks siis Itaalia jalgpall, mood või toit –, kuid külmaks ei jäta see maa ilmselt kedagi. Selle raamatu kaante vahel on peidus minu Itaalia. Minu üleelamised immigratsiooniametis, armumine pestosse ja limoncellosse, suhted akadeemilises maailmas, valusad õppetunnid õhtusöögietiketi alal… Minu Itaalia algab tegelikult Soomest, kulgeb läbi hallikates toonides ühiselamutoa salapärasesse ja kirevasse Genova vanalinna, seejärel põikab Põhja-Itaalia kaljudele ja kaluriküladesse, oliivisaludesse ja piiniametsadesse.

Ma ei tea veel, kus ja millega minu Itaalia lõpeb.

Selle raamatu kohta kahjuks midagi head öelda ei oska. Lugesin ja kõik. Kahjuks minule antud raamat ei meeldinud. Ei tea kas ootused oli liiga suured, või ei sobinud kirjutaja stiil, või võisid olla veel mingid tegurid mängus, mida hetkel enam ei mäleta. Aga kõigile kõik raamatud ei peagi meeldima ja sellepärast ongi nii palju raamatuid.
Miks mulle siis antud raamat ei meeldinud? Raske öelda aga võimalik, et kuna väga palju räägitakse õpingutest ja üliõpilasvahetusest, siis see etapp elust on läbitud ja kuidagi ei andnud reaalset tunnetust. Tudengitele võib antud raamat isegi kuidagi läbi häda sobida. Aga samas ei ole ju välistatud, et kõigile teistele see meeldib. Olustiku kirjeldused on head ja niiöelda siseinofo mida turistina ei kogeks on väga mõnus lugeda. Aga midagi jääb kogu aeg puudu ja seega jah kahjuks antud raamatu suutsin läbi lugeda läbi suure häda ja viletsuse.

Hetkel käsil Maria Kupinskaja "Minu Alaska". Olen raamatu lugemist alustanud aga lõpuni pole veel kahjuks jõudnud. Eks selles tuleb siis juttu kui raamatu läbi olen lugenud
Uuematest Minu sarja raamatutest siis niipalju, et plaanis veel kindlasti lugeda Kaja Saksakulm Tampere "Minu Soome". Samuti juhtusin internetist lugema Justin Petrone "Minu Eesti" katkendeid ning tundus väga huvitav.
Ja selle nädala reedel (06.11.2009) toimus Rahva Raamatus kampaania, kus oli "Minu Eesti" raamatul väga hea pakkumine, siis ootab see raamat oma järge minu raamaturiiulis. Küll on sooduskampaaniad ikka toredas.

Petrone Print - blogikampaania

Petrone Print alustas blogi-turunduse kampaaniat. Selles osalemiseks tuleb postitada oma blogis järgmised viis linki:

* Berit Renseri ja Terje Toomistu hüpnootilise reisiromaani “Seitse maailma” treiler
* Justin Petrone intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Eesti”
* Kaja Tampere intervjuu KUKU-raadios, kus ta räägib oma raamatust “Minu Soome”
* Meenutus raamatu “Minu Austraalia” esitluspeost
* Petrone Print kirjastus ja netipood

Reeglid:
- Blogi peab olema juba enne kampaaniat aktiivselt toimiv.
- Lingid peavad olema aktiivseks tehtud.
- Lisaks linkidele tuleb postitada ka reeglid ja auhinnaraamatute nimekiri, et ka Sinu sõbrad saaksid tahtmise korral kampaanias osaleda.
- Kampaania algab 3. novembril ja kestab 3. detsembrini.
- Üks blogi tohib osaleda üks kord.

Pärast postitamist saada oma meil blogilingiga aadressile blogikampaania@gmail.com ja anna teada, millist raamatut sooviksid endale kingiks ning kuidas sooviksid seda kätte saada (kas tuled ise Tartus järele või lisad oma postiaadressi).
Valik on Petrone Print kirjastuselt järgmine:
Minu Ameerika 1 – http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika.php
Minu Ameerika 2 - http://www.petroneprint.ee/minu_ameerika_2.php
Minu Hispaania – http://www.petroneprint.ee/minu_hispaania.php
Minu Argentina – http://www.petroneprint.ee/minu_argentina.php
Minu Itaalia – http://www.petroneprint.ee/minu_itaalia.php
Minu Alaska – http://www.petroneprint.ee/minu_alaska.php
Minu Moldova – http://www.petroneprint.ee/minu_moldova.php
Minu Tai – http://www.petroneprint.ee/minu_tai.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 1. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud.php
Naisena sündinud, 20 aastat hiljem, 2. osa – http://www.petroneprint.ee/naisena_syndinud_2.php
Lagerii – http://www.petroneprint.ee/lagerii.php
Tähe tänav – http://www.petroneprint.ee/tahe_tanav.php
daki.elab.siin – http://www.petroneprint.ee/daki_elab_siin.php
Tule, ma jutustan sulle loo – http://www.petroneprint.ee/tule_ma_jutustan_sulle_loo.php
Meestest, lihtsalt – http://www.petroneprint.ee/meestest_lihtsalt.php
Luugiga lehm – http://www.petroneprint.ee/luugiga_lehm.php
Kust tuli pilv – http://www.petroneprint.ee/kust_tuli_pilv.php

05.11.2009 Rock Carfe

Silmaringi laiendus ehk kuidas satutakse kohtadesse kuhu tavaliselt ei satuks.
Neljapäeva õhtul oli õnn sattuda Rock Cafesse.
Teistsugune klubi kui tavalised Tallinna või Tartu klubid. Kursavendade initsatiivil olin nõus tegema midagi teistsugust.
Neljapäeva õhtune bändivalik oli väga teistsugune, kui see mida tavaliselt kuulan. Nimelt esinesid neljapäeval Külalised ja Def Räädu. Absoluutselt ei ole minu stiil. Nimelt on siis tegemist nagu mina aru sain eesti räpiga. Def Räädu tundus olevat stiilipuhtam räpp kui Külalised. Külalised kaldusid esimese kuulamise järgi olevat midagi palju enamat. Muusikas jäi kõlama väga palju räppi, samuti ka jazzi. Kuida veel oli tunda pisut souli, fanki, rokki, bluusi, kantrit ja reggaet.
Kahjuks kui muusika asjatundja sõna võtta ei saa, kuna puuduvad teadmised. Aga laivis olid nad väga head. Oli näha, et inimesed teevad seda, mida neile meeldib teha.
Kummaline oli ainult see, et publik oli väga noor. Ei tea kas see on tavaline aga sel õhtul oli see igatahes nii. Väga vanuri tunne tekkis. Aga minu muusikamaitset sai nüüd vähemalt avardatud. Arvan, et igapäevaslet neid kuulama ei hakka aga vähemalt oskan nüüd kaasa rääkida kui keegi mainib neid nimesid. Ja hea on ju teada, mis Eesti muusikamaastikul toimub

Wednesday, November 4, 2009

Nädalavahetus möödus siis väga pingeliselt ja töökalt. Nädal on samuti alanud koolilainel.
Selle nädalavahtuse teemaks oli PR ja kuidas kirjutatada pressiteateid ja teha plakateid. Täiesti teistsugune kogemus aga silmaringi peab alati laiendama.
Viimasel ajal on üles kerkinud probleem. Ma ei oska kirjutatada. Ei ma ei mõtle seda loba, et muudkui enda lõbuks kirjutad ja kirjutad. Ma mõtlen ikka korralikku teksti, midagi sellist, mida ka teistele julgeks näidata ja võib olla ka kunagi midagi avaldada. Hetkel on küll selline tunne, et minu õigekirja, lause ülesehituse ja mine tea mis vigade pärast ei juhtu seda kunagi. Kuid samas, mõned asjad on siiski omandatavad. Tuleb ise rohkem vaeva näha, kui kõik ei tule nii loomulikult kui peaks. Kui tahe on piisav siis peaks ju mõnest asjast asja ka saama. Ja pealegi kui ei saa, siis end lõbuks on alati hea kirjutada. Aitab päris hästi stressi maandada. Saab ennast korralikult tühjaks kirjutada
Dragonball Evolution 2009
Ajaviiteks sai vaadatud filmi, mis pole üldiselt avalikult tuntud. Tegemist on otse videolevisse läinud filmiga.
Dragonball Evolution on 2009 aastal ilmunud Dragonball animatsiooni filmiversiooniga.
Kõige huvitavam selle filmi juures oligi võib olla ainult näitlejate valik. Tuntumatest võib vist mainida James Marsters, mängib Lord Piccolot (Spike seriaalis Vampiiritapja Buffy), Justin Chatwin kes mängib Gokut (üldsusele peaks olema tuntud filmist The Invisible) ja loomulikult Yun-Fat Chow ehk Master Roshi (mänginud sellistes filmides nagu Bulletproof Munk ja Pirates of the Carribean:At World's End, Anna and the King).
Filmi enda kohta kahjuks midagi head öelda pole. Sisu oli väga tühi, efektid vaesed ja näitlemine jättis kõvasti soovida. Igatahes põhjus, miks filmi otsustasin vaadata oligi see, et kunagi noorena olid Dragonball multifilmid väga populaarsed. Kohati oli märgata sarnaseid jooni ja mõned sisuliinid olid samuti animatsioonist üle toodud aga lõpp produktile see kahjuks midagi päästvat ei andnud. Väga pettumust valmistav filmielamus.

Link siis IMDB lehele: Dragonball Evolution