Kes oleks seda uskunud, et mina lähen jalgaplli vaatama. Aga sinna ma jõudsin ja pean ütlema, et nautisin seda täiega.Kodus diivanisportlast minust vist ei saa, kuna kodus jalgapalli jälgides tundub see mäng nii igav.
Hommik tundus paljutõotav aga kui lund hakkas sadama, tundus asi küll keeruline. Kuidas toimub väljas jalgpall, kui taevast sajab meeletus koguses lund.Õhtul staadionile jõudes oli maas paks lumevaip ja järjekorrad sissepääsude juures lõputud. Mis toimub? Lähemalt kuulates selgus, et seoses Serbia fännide mittelubamisega staadionile oli turvakontroll ekstra tugev. Sellest ka pikad järjekorrad. Egas midagi seisime siis järjekorras ja pea-aegu juba ka sees, kui enam inimesi sisse ei lasta. Mis nüüd toimub? Keegi midagi ei ütle ja öeldakse lihtsalt, et inimesi rohkem enam sisse ei lasta, oodake 15 minutit. Miiiiiismõttteeeees???
Serbia fännid olid saanud väljakule ja need otsustati välja transportida just sellest väravast kus meie just olime. Jälle ootamist....
Kohad väljakul olid head, minule meeldisid. 3 rida ja just keskjoone juures. Nägi ilusti mõlemat väljakupoolt. Lume tõttu oli raskendatud muidugi vastastribüüni nägemine aga mis teha kui ilmastikuolud meil juba kord sellised on.
Kohtadega oli veel see lahe, et meie karjusime täiest kõrist omadele kaasa aga ümberringi olid soliidsed härrasmehed ja täielik vaikus. Neil vist ei vedanud meiega :D
Ega ausalt öeldes midagi mängust aru ei saanud, kisasid kui meie omad palli said. Kaaslane kuulas kõrvaklappidest raadiot, niiet vahel saime ka teada mis väljakul toimub, sest läbi kisa kohapeal küll aru ei saanud. Tabloo oli ka suht väike ja värava järel enne ei saanud kindel olla, et nüüd on värav kui tabloo seda kinnitas.
Poolajal käidi väljakul kõik valged triibud üle ja värviti punaseks, sest mahasadanud lumi tegi valgete juttide nägemise võimatuks. Vähemalt ei olnud igav.Üks asi, mis veel silma jäi oli see, et eestlased kui kukkusid kukkusid selili ja serbjalased alati kõhuli :D Nii naljakas oli vaadata, kohati olid mõned kukkumised väga meisterlikud. Huvitav kas neile õpetatakse ka näitlemist?
Viimane värav viimasel minutil lisas pingeid aga suluseisu tõttu viimast väravat õnneks ei loetud. Jube jama oleks olnud, kui Eesti oleks kaotanud.
Õhtu lõppes viigiga 1:1.
Järgmisele mängule siis, mis toimub koduväljakul :)
*Fotod Raul
