Veidi ilmajuttu...

Sombune talv hakkab ka endani jõudma. Vajaks rohkem päikest ja sooja.
Mõte enne kevadet kodust mitte väljuda tundub praegu väga ahvaltev. Tavaliselt, kui kodust lahkud ja saad ilusti kõnnitud punktist A punkti B rahulikult, siis nüüd läheb sama maa läbimiseks 2 või isegi 3 korda rohkem aega. Kohutav kuidas see lumi on nüüd selliseks jääkamakaks sulanud. Ja mis kõige hullem tundub olevat - talv ei olegi ju veel läbi. Kalendrit vaadates on meil alles veebruar ja seega korraliku lumesulamiseni on vähemalt paar kuud kindlasti aega.... Juhuu kuidas meil ikka veab.
Arvestades sagedust, mil ma olen kokkupuute maaga saavutanud juba nüüd, siis võib ilusti järeldada et korrutades selle nii 8 nädalaga olen ma maaga kokkupuute saavutanud, üllatus-üllatus, selleks ajaks vähemalt 8 korral.
Tundub täiesti pöörane aga mis parata, kui teed on nii libedad ja vähemalt korra olen ma suutnud põlve või külje ja käe nädalas maha panna.
Eelmine nädal oli selleks õnnelikuks vasak põlv, mis sujuvalt omandas lillakas-sinise värvuse. Ja nüüd sellel nädalal oli õnnelikuks parem põlv. Vähemalt on nad nüüd ühesugused - sinised ja lillad :P
Ilusat uisutamist siis kõigile! :)