Sõites liinil Tartu-Tallinn tuleb tõdeda, et meil on tõesti käes 21 sajand. Isegi kaugsõiduliinidel on olemas juba internet. Igal pool on internet. Kas see tähendab, et inimesed käivad igal pool juba arvutid kaenlas ja elu ilma Internetita on muutunud välja kannatamatuks? Igatahes väike boonus on see siiski, kui sul juhtub arvuti käepärast olema, siis on kergem see 2.5 h mööda saata.
Eilse päeva põhiteemaks oli siis pulm. Ilusad on pulmad aga tuleb taaskord tõdeda, et inimesed on ikka väga erinevad ja kõigest ei peagi aru saama. Mõned asjad on lihtslat liiga müstilised, et neid üldse aru peaks saama. Ja mõnes vist isegi ei tahaks aru saada.
Bussis ajaviiteks juhtusin lugema postimeest ja kuna pilt tundus olevat teistsugune ja loo pealkiri oli intrigeeriv, siis lugesin artliklit tüübist keda nimetatakse Gootilibks. Mingi tegelane supersaatri saatest. Kuna saadet ise ei vaata, siis selle kohta kommenteerida ei oska. Aga intervjuu ise oli päris huvitav. Küsimused olid esitatud lugejate poolt ja vastatud G poolt. Täitsa uskumatu, kui vaadata küsimusi ja vastuseid, siis vastused olid palju intelligentsemad kui küsimused. Uskumatu kui palju eelarvamusi on eestlastel.
Seega tänase päeva mõtlemapanev artikkel: Gootilibu intervjuu elu24
Saturday, September 26, 2009
Thursday, September 24, 2009
When I grow up...
Tänase põeva mõte...
Miks me vajame iidoleid? Kas see tähendab, et enda identiteeti pole ja soovitakse olla keegi teine? Või on lihtsalt vaja väljapääsu hallist argipäevas. Või lihtsalt on see miski mis paneb meid järgima, ohkama ja õhkama.
Samas kas on midagi katki kui seda iidolit või eeksuju pole?
Kuidas reageerida kui keegi ütleb lause: "Ma tahan olla nagu sina kui ma suureks kasvan." On see tingimata halb või on see pigem hea? Võimalik, et see mõjub ängistavalt kuna vastutus olla eekujuks on suur ja vigu teha on kerge.
Või mõjub see hoopis innustava, motiveerivalt. Oled kellelegi eeskujuks ja see paneb sind ennast rohkem pingutama, toob sinust endast välja sinu parema sinu.
Sellisel juhul peaksime kõik olema teistele suuremaks eekujuks. Asjad oleksid palju lihtsamad ja maailm palju rahulikum ja ilusam koht...
Sujuvalt sobib teemasse: The Pussicat Dolls - When I grow up
Miks me vajame iidoleid? Kas see tähendab, et enda identiteeti pole ja soovitakse olla keegi teine? Või on lihtsalt vaja väljapääsu hallist argipäevas. Või lihtsalt on see miski mis paneb meid järgima, ohkama ja õhkama.
Samas kas on midagi katki kui seda iidolit või eeksuju pole?
Kuidas reageerida kui keegi ütleb lause: "Ma tahan olla nagu sina kui ma suureks kasvan." On see tingimata halb või on see pigem hea? Võimalik, et see mõjub ängistavalt kuna vastutus olla eekujuks on suur ja vigu teha on kerge.
Või mõjub see hoopis innustava, motiveerivalt. Oled kellelegi eeskujuks ja see paneb sind ennast rohkem pingutama, toob sinust endast välja sinu parema sinu.
Sellisel juhul peaksime kõik olema teistele suuremaks eekujuks. Asjad oleksid palju lihtsamad ja maailm palju rahulikum ja ilusam koht...
Sujuvalt sobib teemasse: The Pussicat Dolls - When I grow up
Tuesday, September 22, 2009
Üks väga kummaline ja kurnav nädal tundub see olevat.
Esmaspäev juba algas väsitavalt ja tänane päev jätkub samas vaimus. Kuidagi tühi, üksluine ja servadest veidi masendav. Järjekordne motivatsiooni põud? Kuhu jäävad need motivatsioonipuhangud, mis nüüd nii hädasti ära kuluvad. Kuhu jääb enese motiveerimine? Lause:"Mina motiveerin ennast ise!" Kõik väga ilus ja tore aga reaalsus on täna veidi teistsugune. Kuid võib-olla ongi nüüd aeg seda rakendada. Eks näis ehk on homne päev helgem.
Mossis ja tusatsevad inimesed. Pidevad tülid, hõõrumised ja nähvamised. Miks peab kõik nii keeruline olema...
Esmaspäev juba algas väsitavalt ja tänane päev jätkub samas vaimus. Kuidagi tühi, üksluine ja servadest veidi masendav. Järjekordne motivatsiooni põud? Kuhu jäävad need motivatsioonipuhangud, mis nüüd nii hädasti ära kuluvad. Kuhu jääb enese motiveerimine? Lause:"Mina motiveerin ennast ise!" Kõik väga ilus ja tore aga reaalsus on täna veidi teistsugune. Kuid võib-olla ongi nüüd aeg seda rakendada. Eks näis ehk on homne päev helgem.
Mossis ja tusatsevad inimesed. Pidevad tülid, hõõrumised ja nähvamised. Miks peab kõik nii keeruline olema...
Sunday, September 20, 2009
Virtuaalmaailm sõjaväe moodi ehk arvutimängude mängimise eest makstakse ka palka...
Hall ja sombune hommik siin Tartus.
Tänane päev peaks möödauma siis Tartus. Jätkub Naiskodukaitse Ajaloo ja PR võistlus. Võislusel osaleb 13 jaoskonda. Hetkel võib öelda, et meil on väga suur eeldus tulla eelviimaseks. Pole just väga positiivne aga vähemalt on võimalus mitte viimakseks jääda, kuigi kunagi ei või teada. Midagi uut ja huvitavat siis jälle. Seltskond on tegelikult täiesti tundmatu aga väga tore. Mis sellest et, kõik on naised. Vahel kulub ka selline seltskond ära. Üirtus toimub siis Tartu Lahingukooli või Sõjakooli Matkekeskuses Raatusel. Maja näeb välja täiesti tavaline, elamistingimused on täpselt nagu kasarmus. Ei midagi üllatavat, uut või huvitavat.
Eilse päeva tippsündmuseks võib siis nimetada matkekeskuse põhiatraktsiooni - virtuaalklassi. Mõnele siin makstakse nimelt arvutimängude mängimise eest. Nad võivad küll rääkida, et tegemist on õppe eesmärgida aga minu jaoks jäävad need siiski arvutimängudeks. Võib olla mõned vidinad on rohkem aga kuna arvutimänge ei mängi, eriti sõjamänge, siis kahjuks selle koha pealt kaasa rääkida ei oska. Kuigi mõne koha pealt võib mängi ise täitsa kasulik olla. Kui võimalus on läbi mängida erinevad tsenaariumid, taktika paika panek ja selle läbimängimine, meeskonnatöö arendamine jne. Et väga kasulikud oskused kõik. Ja võimalik, et isegi ja arendavad täitsa palju.
Igatahes jälle üks huvitav ja teistsugune kogemus seljataga. Sellist võimalust juba igapäev ei saa.
Tänane päev peaks möödauma siis Tartus. Jätkub Naiskodukaitse Ajaloo ja PR võistlus. Võislusel osaleb 13 jaoskonda. Hetkel võib öelda, et meil on väga suur eeldus tulla eelviimaseks. Pole just väga positiivne aga vähemalt on võimalus mitte viimakseks jääda, kuigi kunagi ei või teada. Midagi uut ja huvitavat siis jälle. Seltskond on tegelikult täiesti tundmatu aga väga tore. Mis sellest et, kõik on naised. Vahel kulub ka selline seltskond ära. Üirtus toimub siis Tartu Lahingukooli või Sõjakooli Matkekeskuses Raatusel. Maja näeb välja täiesti tavaline, elamistingimused on täpselt nagu kasarmus. Ei midagi üllatavat, uut või huvitavat.
Eilse päeva tippsündmuseks võib siis nimetada matkekeskuse põhiatraktsiooni - virtuaalklassi. Mõnele siin makstakse nimelt arvutimängude mängimise eest. Nad võivad küll rääkida, et tegemist on õppe eesmärgida aga minu jaoks jäävad need siiski arvutimängudeks. Võib olla mõned vidinad on rohkem aga kuna arvutimänge ei mängi, eriti sõjamänge, siis kahjuks selle koha pealt kaasa rääkida ei oska. Kuigi mõne koha pealt võib mängi ise täitsa kasulik olla. Kui võimalus on läbi mängida erinevad tsenaariumid, taktika paika panek ja selle läbimängimine, meeskonnatöö arendamine jne. Et väga kasulikud oskused kõik. Ja võimalik, et isegi ja arendavad täitsa palju.
Igatahes jälle üks huvitav ja teistsugune kogemus seljataga. Sellist võimalust juba igapäev ei saa.
Wednesday, September 16, 2009
Meenutusi lähiminevikust
Mõtlesin siis ka üles panna mõned ehted. Ega neid väga palju polegi. Mõned arglikud katsetused on veel aga neid siia panna pole mõtet. Samuti ei pane siia lihtsamaid. Need sellised algsed arglikud katsetused. Loodame, et siis uued tulevad uhkemad ja ikka keerukamad.
Tuesday, September 15, 2009
Nagu orav rattas...
Iga päev üks ja seesama. Hommikul üles, tööle, töölt koju ja hommikul jälle tööle. Vahepeal mõni trenn ja ongi kõik.
Kas asi peakski niimoodi olema või tundub ebaaus olla rahulolematu kui tegelikult pole mitte midagi viga. Kõik on korras. Rahulolematus rahulolematuse puudumise üle? Täiesti kummaline idee. Aga paraku ei saa seda hetkel peast välja.
Kas asi peakski niimoodi olema või tundub ebaaus olla rahulolematu kui tegelikult pole mitte midagi viga. Kõik on korras. Rahulolematus rahulolematuse puudumise üle? Täiesti kummaline idee. Aga paraku ei saa seda hetkel peast välja.
Sunday, September 13, 2009
Tänase päeva filmiks on "Mannequin"1987. Ja sealt tulenevalt on tänanse päeva põhimeloodia Starship - Nothing's Gonna Stop Us Now
Igatahes on aeg ajalt hea jälle midagi vanemat vaadata. Polnud ammu seda teinud ja täitsa hea. Kuigi antud filmi sužee oli täiesti mõttetu, siis niisama õhtu möödasaatmiseks sobib. Sügavamat mõtet sellest filmist pole tõesti mõtet otsida. Seda lihtsalt ei leia :) Aga muidu üks täiesti nuditav filmielamus taaskord.
Veidi lühidalt siis ka filmist: Jonathan Switcher is a young artist. He just doesn't seem to last in any job he does. But when he builds a mannequin, he makes it so perfect, he falls in love with it. It is the first thing he has made that makes him feel like a real artist. The mannequin ends up in the window of a big department store. When he saves the life of an old lady who happens to be the owner of that store, he is rewarded by getting a job at the store as stock boy. Later the mannequin comes to life as Emmy, who was an ancient Egyptian living in the year 2514BC. The two redesign the window display to make it most eye catching in town. The store competitors are not happy and will do anything to stop them!
Igatahes on aeg ajalt hea jälle midagi vanemat vaadata. Polnud ammu seda teinud ja täitsa hea. Kuigi antud filmi sužee oli täiesti mõttetu, siis niisama õhtu möödasaatmiseks sobib. Sügavamat mõtet sellest filmist pole tõesti mõtet otsida. Seda lihtsalt ei leia :) Aga muidu üks täiesti nuditav filmielamus taaskord.
Veidi lühidalt siis ka filmist: Jonathan Switcher is a young artist. He just doesn't seem to last in any job he does. But when he builds a mannequin, he makes it so perfect, he falls in love with it. It is the first thing he has made that makes him feel like a real artist. The mannequin ends up in the window of a big department store. When he saves the life of an old lady who happens to be the owner of that store, he is rewarded by getting a job at the store as stock boy. Later the mannequin comes to life as Emmy, who was an ancient Egyptian living in the year 2514BC. The two redesign the window display to make it most eye catching in town. The store competitors are not happy and will do anything to stop them!
Tuesday, September 8, 2009
Nagu sellest postitusest võib näha olen ma lihtsa kohutav postitaja. Kogu aeg tahaks, et oleks aega ja viitsimist kirjutada aga mida pole see on aeg. Räägib siis kõigepealt eilsest õhtust. Rahulik õhtu kodus pärast tööd ja trenni ja järsku heliseb telefon. Aeg siis mingi 9 õhtul. Võõras number aga kuna tegemist on ka töötelefoniga, siis võtan vastu. Teisel pool on meesterahvas. Ja tuleb küsimus: " Kas Teie panite kuulutuse X raadiojaama?" Siinpool toru vaikus, kuna ausalt ei pannud. Lõpuks suutsin öelda, et ei mina see polnud. Igatahes tuli välja, et kaks neiut Tallinnas tundsid igavust ja panid kuulutuse raadiosse. Ja arvatavasti noormees lihtsalt kuulis valesti või valis numri valesti. Igatahes minu õhtu oli korraks vähemalt huvitav. Niiet elus juhtub igasuguseid asju.
Räägime siis tänasest päevast. Supermegalahe päev. Täna siis praktika esimene päev. Või õigemini praktika esimene ja ainuke päev. Tänane päev siis nimelt möödus liinil Tallinn-Kukruse-Jõhvi-Kukruse-Tallinn. Nimelt oli täna võimalus jälgida Allari, Unto ja Riina tööd Rabolli projektisi Kukruse-Jõhvi tee omanikujärelevalve projektis. Sai käia objektil ja kontoris ja osa võtta koosolekust. Täna toimus iganädalane koosolek ja kuu koosolek. Kohal olid nii tellija, ehitaja kui ka järelevalve. Ütleme nii, et enamuse ajast ei saanud mitte midagi aru. Aga see millest aru sai oli väga huvitav. Millest võib siis nüüd järeldada, et õppida on väga palju. Aga tahtmist tuli ainult juurde :)
Räägime siis tänasest päevast. Supermegalahe päev. Täna siis praktika esimene päev. Või õigemini praktika esimene ja ainuke päev. Tänane päev siis nimelt möödus liinil Tallinn-Kukruse-Jõhvi-Kukruse-Tallinn. Nimelt oli täna võimalus jälgida Allari, Unto ja Riina tööd Rabolli projektisi Kukruse-Jõhvi tee omanikujärelevalve projektis. Sai käia objektil ja kontoris ja osa võtta koosolekust. Täna toimus iganädalane koosolek ja kuu koosolek. Kohal olid nii tellija, ehitaja kui ka järelevalve. Ütleme nii, et enamuse ajast ei saanud mitte midagi aru. Aga see millest aru sai oli väga huvitav. Millest võib siis nüüd järeldada, et õppida on väga palju. Aga tahtmist tuli ainult juurde :)
Subscribe to:
Posts (Atom)