Iga päev üks ja seesama. Hommikul üles, tööle, töölt koju ja hommikul jälle tööle. Vahepeal mõni trenn ja ongi kõik.
Kas asi peakski niimoodi olema või tundub ebaaus olla rahulolematu kui tegelikult pole mitte midagi viga. Kõik on korras. Rahulolematus rahulolematuse puudumise üle? Täiesti kummaline idee. Aga paraku ei saa seda hetkel peast välja.
Ma ei nimetaks seda päris orav rattas. Selle asja nimi on rutiin. Täiskasvanuks olemise paratamatu osa. Kui kord veel saaks, kõndida lapsepõlvemaal ... :D
ReplyDelete