Thursday, February 9, 2012

Palju õnne te olete praktiliselt pime....

Uue töökohata tuleb ikka palju uusi asju ja üheks uueks kohustuseks on ka iga-aastane kohustuslik silmaarsti vastuvõtt. Pole seal ammu käinud ja nüüd siis tuli seoses tööülesannetega kohustuslikus korras suund silmaarsti juurde võtta. Mingi töökoha tervisekontrolli asi. Egas midagi kui tuleb siis tuleb ja pealegi käsk on täitmiseks.
Kõigeapealt järjekord oli niiiiiiiiiiiiiiiiii pikk. Olgu liialdan nüüd natuke aga oodata tuli vähemalt tund. Ja ma ei tea kas see sõltus sellest, et enne oli töökaaslane kes vist silmaarstiga kohvi jõi või maailma asju arutas aga igatahes läks temal seal meeletult kaua. Millest neil küll nii palju rääkida oli? Siiani jääb see minu jaoks müsteeriumiks.
Tuli siis lõpuks minu kord. Sisenen kabinetti ja kaks tädi vaatavad mind sellise pilguga, et hakka nüüd kurtma. Mõtlen, et mis nüüd siis.
Esimene küsimus siis. "Mis teid vaevab?" Mina siis, et "Ei midagi, kohustuslikku kontrolli tulin". Sellise vastuse peale võib tagant järele mõelda, et ju siis neil peale minu lihtsalt kontrollis keegi ei käigi. Kõik käivad järelikult ainult kurtmas. No aga kuna tegemist ei ole ka just tavalise silmaarstiga siis noh mine tea, kõik on võimalik.
Asetavad mu ühe masina taha, siis teise ja uurivad ja puurivad natuke. Mõõdavad silmarõhku ja ongi nagu kõik. Kokku võib-olla 5 minutit. Siinkoha mõtlen jälle, mida teised seal nii kaua tegid. Müstika. Okey seejärel vaatas tädi jälle mulle otsa sellise küsiva ilmega, et küsige. No üritan siis selgust saada, mida sinna tähtsatele paberitele siis kirjutatakse. Tädi selle peale käratab:" Kõik on paberil kirjas". Kehitan siis õlgu, võtan oma paberi ja astun kabinetist välja.
Väljudes ülemus kohe küsima - "Mida nad siis sulle määrasid?" Kehitan jälle õlgu ja ülten, et ei midagi. Kõik vaatavad mind jälle hämmeldunud. Kas siis tõesti mõned tulevad sealt välja ka ilma retseptita muudele rohtudele või prillidele?
Ütlen ausalt, et mina seal küll tuhkagi aru ei saanud, mis minu paberitele oli kirjutatud . Ainuke, mis järelduse ma sealt tegin oli järgmine - palju õnne te olete praktiliselt pime. No tõsiselt küll ma muud sealt välja ei loe kui seda et mu nägemine on kordades halvemaks läinud. Nüüd tuleb siis korralikule silmaarstile aeg panna, et kas mu silamnäge ongi siis halvemaks läinud, või nad ei oska lihtsalt oma tööd. Ise küll ma ei tunne, et nägemine oleks halvemaks läinud.
Sellised asjad saavad ikka juhtuda ainult minga.

No comments:

Post a Comment