Birk Rohelend „ Mu sõraline sõber“ 2009
Aeg ajalt loen ikka eesti noorkirjanikke. Alguse sai see Sass Hennoga siis, kui keegi polnud veel kuulnudki kes Sass Henno on. Ja aastatega olen pidanud kahjuks tõdema, et eesti noorkirjanikud kirjutavad väga masendavalt. Ei oska küll kõigi kohta öelda, sest pole jõudnud kõiki lugeda. Aga väga valdav enamus kirjutab vägivallast, narkootikumidst ja hunnikutest probleemidest. Kas eesti noorte elu on tõesti nii masendav ja trööstitu? Või peab ka siin kahjuks tõdema, et vägivald müüb? Ei tohiks ju olla, kuna väga paljud neist on kirjutatud võstlustöödena. Tegemist on nimelt eesti romaanivõstlusega noortele. Või lihtsalt juhtub nii, et võidutööd on kõik sellise sisuga. Ei oska kommenteerida kuna puudub sellekohane info aga jään ootama ka midagi rõõmsamat neilt. Kirjastiililt ja sisult on neid väga huvitav alati lugeda.
Antud raamat siis on kirjutatud mina vormis, mõtiskleb üks keskeas mees. Reklaamiakentuuris töötav ja oma eluga mitte rahul olev. Tema mõttemaailma on kirjeldatud kohati väga räigelt ja naisi alandavalt. Lõpp oli kohati ette aimatav. Aga võimalik, et nii pidigi olema.
Eesti Romaaniühingu 2008. aasta romaanivõistlusel III koha pälvinud käsikiri.
Raha eest saab kõike. Kõige lihtsamini saab nendelt, kellel on raha vaja. Meeleheitest pääsemisel on oma kindel hind – kõik see, mida lugesite endale kuuluvaks. Võib-olla on tõsi, et raha eest pole võimalik midagi „tõelist” saada; aga ärge petke ennast, et te üldse suudaksite teha vahet näiliselt ja tegelikul. Igasugune suhe inimese ja inimese vahel on kaubanduslik tehing: mina tarbin teid, teie mind; ma annan teile midagi, mis mulle kuulub, ja võtan vastutasuks tükikese teist.


Jayne Ann Krentz „Särise ja põle“ (Sizzle and Burn). Ilmumisaasta 2008, tõlgitud eesti keelde Raili Puskar Ersen 2008.
Aega ajalt võtan ikka selle kirjaniku teoseid ette, sest tema juttude sisu on mulle meelepärane olnud. Antud teose omandasin aga hoopis asjaolul, et Apollo raamatupoes oli antud raamatu allahindlus. Vahepeal omandan raamatuid ka sellepärast, mitte teatud kontreetsel põhjusel. Et alati ei tea ma millist teost sooviksin järmisena lugeda. Mõnikord on üllatus meeldiv ja mõnikord ebameeldib. Aga alati ei olegi hea ette teada mida loen.
Lühidalt siis raamatust.
Kui öeldakse, et sa ajad hirmujudinad peale, võib see mõjuda rängalt enesehinnangule – isegi siis, kui oled selline kena ja sõltumatu naine nagu Raine Tallentyre. Ja just nii juhtuski, kui ta tegi selle vea, et paljastas oma paranormaalsed võimed, mille tulemusena katkes ta armusuhe pikema jututa. Tema tädi Vella – andekas, kuid häiritud hing – soovitas Raine’ile juba ammu oma andeid salajas hoida. Ja nüüd, kus vaene tädi Vella, ta viimane sugulane, on surnud, ootab Raine’i ees üksildane elu. Kuid kui ta sõidab Shelbyville’i, et tädi maja maha müüa – püüdes ignoreerida kohalike märkusi nõia ja hullu naise kohta –, viib Raine’i tundlikkus ta kohutava avastuseni: ta leiab keldrist kinni seotud ja ahastuses noore naise. Ohver on elus, kuid süüdlane vabaduses. Raine’i ellu ilmub ilma igasuguse hoiatuseta uus mees: uurija Zack Jones. Üllataval kombel ei mõju Raine’i võimed Zackile eemaletõukavana: ka temal on võimed. Kui Raine kuuleb hääli, siis Zack näeb visioone ja paar tundi pärast kohtumist tajub Raine sellist intensiivset ja erutavat intiimsust nii vaimsel, emotsionaalsel kui füüsilisel tasandil, mida poleks osanud eales oodata.

Ajendatuna eelnevast teosest, uurisin välja, et eesti keelde on tõlgitud antud raamatu eelnev romaan. Et Sizzle and Burn on Arcane Society 3 teos ja White Lies on Arcane Society 2 toes. Eesti poodides on raamat läbi müüdudn, niiet soetasin omale Jayne Ann Krentz „ White Lies“ digiversiooni.

Jayne Ann Krentz „White Lies“ ilmumisaasta 2006
Tegemist on järjekordse teosega kus põhijooneks on paranormaalsed võimed. Peategelaseks on Clare, kes on inimvaledetektor. Väikest kasvu, kolmekümnendates aastates Clare Lancasteril on 10. tasandi sensitiivi ja inimvale detektori võimed. Aja jooksul on ta hakanud leppima asjaoluga, et temasugusel erakordsete võimetega inimesel on üsna suuri raskusi suhete valdkonnas. Naine on isegi leppinud faktiga, et suuremal või vähemal määral valetab igaüks… Nüüd tundub, et kohtumine poolõe ja perekonnaga, keda Clare alles seitse kuud tagasi tundma õppis, oli viga. Isa kutsub tütre Californiast enda juurde, et pakkuda talle tööd oma äriimpeeriumis, kuid Clare ei kavatse sama viga teist korda teha. Ent pärast kohtumist Archer Glazebrooki finantskonsultandi Jake Salteriga on Clare veendunud, et asjad ei ole niisugused, nagu näivad. Salteri ettevaatlik vestlus paistab kulgevat tõe ja pettuse õrnal joonel, paljastades ja samal ajal vastu pannes. Midagi säriseb ja sähvib Clare ja Jake’i vahel – midagi enamat kui tavaline elektriseeritus mehe ja naise vahel. Sattunud peadpööritavasse saladuste, valede ja pooltõdede keerisesse, sukelduvad Jake ja Clare juurdlusse, mis nõuab igat raasu nende ebatavalistest võimetest. Nad peavad koos üle saama vastastikusest usaldamatusest, et lahti harutada vandenõu ja mõrva võrgustik.
Antud raamatu puhul peab vist küsima, et kust läheb joon väikest ja suurte valede vahel. Ja kui palju tõtt üks inimene tegelikult suudab taluda. Samamoodi peaks vist olema ka valetamisega. Palju suudab neis tkeegi valet taluda. Ja mis juhtuk siis kui kõik meie valed tuleksid päevavalgele. Kuidas elada koos inimesega kellele sa valetada mitte kunagi ei saa, kes teab alati kas tegemis on vale või tõega. Ja kuidas suudab inimene, kes suudab kõik valed avasada elada maailmas kus KÕIK valetavad. Raske on inimesi usaldada kui sa tead et nad valetavad.