Minu... sarja raamatud

Hetkel on väga päevakorral Petrone Print ja sellega seoses Minu sarja raamatud.
Isiklikult olen hetke seisuga lugenud kahte raamatut - "Minu Argentiina" ja "Minu Itaalia ning oman ühte raamatut - "Minu Eesti".

Liis Kängsepp "Minu Argentiina" Ilmunud 2008
Järnev lõik on siis autori enda kirjeldus antud raamatust.
Endine majandusajakirjanik jättis oma mugava elu Eestis ja kolis tööle Buenos Airese vaestelinnaosasse. Raamat räägib, mismoodi ta seal päevakeskuses prussakatega võitles ja siis hoopis ülemuseks sai, mismoodi ta käis tutvumas vaalade ja pingviinidega, mismoodi ta ei suutnud prügikastiinimesega intervjuud teha, kuidas rullusid suhtemustrid vabatahtlike hulgas ja „Kakluskubiks” nimetatud ühiskorteris. Aga mis üllatas teda 14 kuud hiljem tagasi Eestisse tulles?

Raamatu kohta siis niipalju. Ütleme, et minule meeldis. Stiil oli hästi vaba ja mõnus. Loetud sai antud raamatut muidugi suht ammu. Nimelt oli tegemist siis juulikuuga ja puhkus oli sel hetkel täies hoos. Üks hea raamat rannakotis. Ja üks väga mõnus rannaraamat. Kirjastiil oli hästi vaba ja lugemine läks kiiresti. Nalja sai, kurbust oli ja ka väga palju õpelikku. Et pole need Eestlased ühtigi maailma naba. Ja pealegi on alati hästi mõnus lugeda teistest kultuuridest ja nende tegemistest. Seda raamatut isegi soovitaks teistele lugeda.


Kristiina Praakli "Minu Itaalia" Ilmunud 2009
Autori enda kirjeldus antud raamatust, pärit Petrone prindi koduleheküljelt.
Olen kindel, et Itaaliaga seostub igaühel midagi – olgu selleks siis Itaalia jalgpall, mood või toit –, kuid külmaks ei jäta see maa ilmselt kedagi. Selle raamatu kaante vahel on peidus minu Itaalia. Minu üleelamised immigratsiooniametis, armumine pestosse ja limoncellosse, suhted akadeemilises maailmas, valusad õppetunnid õhtusöögietiketi alal… Minu Itaalia algab tegelikult Soomest, kulgeb läbi hallikates toonides ühiselamutoa salapärasesse ja kirevasse Genova vanalinna, seejärel põikab Põhja-Itaalia kaljudele ja kaluriküladesse, oliivisaludesse ja piiniametsadesse.

Ma ei tea veel, kus ja millega minu Itaalia lõpeb.

Selle raamatu kohta kahjuks midagi head öelda ei oska. Lugesin ja kõik. Kahjuks minule antud raamat ei meeldinud. Ei tea kas ootused oli liiga suured, või ei sobinud kirjutaja stiil, või võisid olla veel mingid tegurid mängus, mida hetkel enam ei mäleta. Aga kõigile kõik raamatud ei peagi meeldima ja sellepärast ongi nii palju raamatuid.
Miks mulle siis antud raamat ei meeldinud? Raske öelda aga võimalik, et kuna väga palju räägitakse õpingutest ja üliõpilasvahetusest, siis see etapp elust on läbitud ja kuidagi ei andnud reaalset tunnetust. Tudengitele võib antud raamat isegi kuidagi läbi häda sobida. Aga samas ei ole ju välistatud, et kõigile teistele see meeldib. Olustiku kirjeldused on head ja niiöelda siseinofo mida turistina ei kogeks on väga mõnus lugeda. Aga midagi jääb kogu aeg puudu ja seega jah kahjuks antud raamatu suutsin läbi lugeda läbi suure häda ja viletsuse.

Hetkel käsil Maria Kupinskaja "Minu Alaska". Olen raamatu lugemist alustanud aga lõpuni pole veel kahjuks jõudnud. Eks selles tuleb siis juttu kui raamatu läbi olen lugenud
Uuematest Minu sarja raamatutest siis niipalju, et plaanis veel kindlasti lugeda Kaja Saksakulm Tampere "Minu Soome". Samuti juhtusin internetist lugema Justin Petrone "Minu Eesti" katkendeid ning tundus väga huvitav.
Ja selle nädala reedel (06.11.2009) toimus Rahva Raamatus kampaania, kus oli "Minu Eesti" raamatul väga hea pakkumine, siis ootab see raamat oma järge minu raamaturiiulis. Küll on sooduskampaaniad ikka toredas.