Saturday, June 5, 2010

Mõistus pole vist ikka oma teha...

Võimalik, et mõned inimesed vaatavad mind pärast seda postitust imelikult. Aga see on koht, kus on võimalik arvamust avaldada.

Selline seik siis eile kinosaalis. Seiklusfilm, õhtul kell 8 Solarise kinos. Saal on väike, nii 150 inimesele mõeldud ja kohal on kusagil 70 inimest. Naudime siis kõik filmi, kui järsku kostub üle saali lapse nutt. Jah kuulsite õigesti ja kuulsime ka meie õigesti. Üks geniaalne ema oli võtnud oma imiku kaasa seiklusfilmile, kus kogu aeg käis märul ja filmi tegevustik jooksis väga kiiresti ja heli ei olnud ka just kõige vaiksem. Peale selle, et ema ei saanud filmi nautida, ei saanud ka teised seda teha. Imiku nutt kostis üle filmi heli, mis ei olnud just vaiksemate killast. Sellistel hetkedel ma tõsiselt kahtlen selliste emade mõistuses. Kas lapse saamisega kaob see sootuks? On kohti, kuhu imikuid lihtsalt ei võeta kaasa. Esiteks pole selline vali heli niivõrd väikse lapse kuulmisele hea ja teiseks ei saa ju keegi siis filmi nautida.Ema kes peab last rahustama ja teised kes peavad kõike seda pealt kuulama. No andke asu.
Samasugune küsimsu tekkis mul näiteks ka eelmise aasta Õllesummeri ajal, kui mõned geniaalsed lapsevanemad võtsin oma imikud kaasa Moby kontserdile. Õhtul hilja, kus lapsed peaksid kodus magama, seda esiteks ja teiseks see oli minu arust üks hullemini ülerahvastatud kontsertidest, kus sel hetkel üldse olla. Seal oli olnud võimalik üldse liikuda, rahvas trügis ja kriiskas. Minul sai kannatus otsa tunniga. Aga lapsevanemad vedasid oma sülelapsed rahvast läbi, kus oli suht suur tõenäosus saada jalge alla trambitud. Ja samas tegemist oli siiski üle keskmise valjema konserdiga. Ikkagi midagi rokk-kontserdi sarnast. Tegemist ei olnud mingi rahuliku üritusega. Palju purjus ja kriiskavadi inimesi. Kas ainult mulle tundub, või selline käitumin ei ole ikka normaalne?

No comments:

Post a Comment