Saturday, April 10, 2010

Kellel seda und vaja on ehk day 1 algamas

Reisi esimese päeva algus.
Lennujaama minekuni on aega jäänud 15 minutit. Uni tahab täiega võimust võtta.
Marini sünnipäev tsikkidega oli järjekordselt tohutu edu. Selline seltskond on parim - nagu ikka.
Loodetavasti said asjad kõik paitud ja nüüd saab veidi rahulikumalt võtta. Lennujaamas loodetavasti saab veidi magada. Tahaks küll vähemalt.
Hetkel tundub kõik väga rahulik. Ei näe nagu põhjust ka paanitsemiskes. Kummalisel kombel oli eile väike värelev hetk ja rahutu öö aga hommikuks oli see kõik üle läinud. Ja pealegi tuleb hea reis. Ükskõik mis see endaga kaasa toob.
Lennujaamas sabas läks koık rahulikult ja kõik tollitoimingud läksid kiiresti. Esimene "huvitav" hetk toimus lennukis. Meie taga istus kamp noori nii vanuses 20 pluss ja jõid lennukis. Enne lendu ja arvatavasti juba ka varem. Tegemist oli vene noortega. Tsikk rääkis küll eesti keelt aga missugune hääl - külmajudinad tulevad peale. Vene keeles oli ta täiesti talutav aga eesti keel oli selline kriipiv ja närvesööv. Ja kogu see 4h mis lend kestıs pidi ta karjuma, kisama jne. Tegelıkult oleks tahtnud magada, et hommıkul saaks Tyrgıs juba ringi liikuda. Aga mis teha, kõike ei peagı saama. Igatahes lennureisi lõpuks oli küll selline tunne, et selle tibi teibiks küll kinni.
Ja sellega algas meie põnevusi täis reis.
Vähemalt igav ei ole! :P

No comments:

Post a Comment