Tänane äratus kell 9.00. Kummalisel kombel magasime me mõlemad sisse. Kell 9.45 pidi väljasõit džiibimatkale algama. Igatahes ruttu riidesse, asjad kokku ja kotti ning kiiresti alla hommikusöögile.
Kuna hotellis on nüüdseks juba rohkem rahvast, siis hommikuse omeltijärjekorra lõppu ei jõudnudki ära oodata. Enne pidime juba džiibimatkale minema, mis algas jällegi väikese hilinemisega. Siin hakkab kombeks saama, et
kõik asjad hilinevad 5-30 minutit. Pole veel aru saanud, millest see sõltub. Aga no õnneks pole kusagile kiiret. Seega enne 10 tuli meile hotelli džiip järele, mis oli lähipiirkonna teisest hotellist ka mõned eestlased kokku korjanud.
Seejärel suunduti Alanyasse, kus on džiibimatkadega tegelva fima peakontor. Seal omakorda jagati meid mingi teise loogika džiipidesse laiali. Nimelt Eestlasi ja venelasi koos samale matakale kokku ei panda jne. Mõned rahvused
eraldatakse üksteisest, et ei tekiks jamasid.
Esimene põnev hetk oli siis, kui eestlasi oli täpselt niipalju, et üks 12 kohaline dšiip sai ilusti täis ja meie 4 (mina, sõbranna, Kaija ja Joonas) siis sattusime teise džiipi koos, trummipõrin....rootslastega. Ja giid muidugi jäi teise džiipi.
Kas ma juba mainisin, et asja mõte miks me reisfirma kaudu dšiipimatka võtsime, oli see et sõbranna tahtis eestkeelse giidiga matkale minna. Ja selle liigutusega, siis niipalju eestikeelsest giidist. Selle mõttega oleks võinud tellida džiibimatka
ka mujalt. Aga okey, tegelikult oli megalahe päev. See on asi, mida soovitan küll kindlasti kõgile, kes Alanysse satuvad.
Vaated, mis džiibist avanesid olid lihtsalt võrratud. Sõit toimus Alanya linna ümbruses asuvates mägedes. Marsruudi pikkuseks oli umbes 70 kilomeetrit. Meie reisi hetkel oli džiibis veidi jahe, kuna ilmad polnud veel niivõrd soojad aga suvel pidi
väga palav olema. Selles mõttes oli hea, sest suvel 40 kraadi juures, kui päike lagipähe paistab, võib see ikka ka piin olla. Siis muidugi toimub ka rohkem sõite mööda jõgesid ja reisijad on kogu aeg märjad. Meie saima vaid korra märjaks, kui
džiibiga ühest jõest läbi sõideti. Äärmised olid muidugi märjemad kui teised :P
Vedamisest veel rääkida, siis õnnestus meil omale saada see niieölda "hull" juht. Kes kihutas ikka täiega. Teine džiip võttis asja ikka rahulikumalt. Juhuu...megalahe adrenaliinilaks. TIM-TUR Alanya pakub veel ka öiseid džiibimatku mägedesse aga
neid ainult hooajal. Ja meie olime enne hooaja algust matkal. Öösel ilma tuledeta džiibima mägedes kimada oleks megalahe. Üks põhjus miks tagasi tulla....
Vaated mägedele ja apelsinipuudele ja teistele tsitruseliste saludele on võrratud. Eestis midagi sellist juba ei näe.
Üks peatus oli ühes kohalikus apelsinisalus, kus sai juua tassi teed, korjata ise oma käega apelsine või sidruneid, teha pilte ja lihtsalt rahulikult mägede õhku nautida.
Õhtul tagasi hotellis, kus pakuti jälle rikkalikku õhtusööki.
Kummalisel kombel on see mul hetkel kolmas pastakas. Mis värk on, et ka pastakad siin eriti ei tööta :D Järgmine kord tuleb kaasa võtta arvuti või värvipliiatsid.
Türgi kohalik aniisiviin ehk Raki. Loomulikult tuli see ka ju ära proovida. Hmm...muljeid siis. Njah see jooks pole igatahes minu jaoks. Lagritsa lõhnaga ja maitse tundus ka täitsa lagrits olevat. Aga kuna lagrits on asi mis mulle väga ei meeldi, siis
ei läinud ka Raki peale. Teised jõid ikka isuga. Pärast esimest lonksu otsustasin martini peale tagasi minna. Hea lahja limonaad ja hommikul pole ka paha olla :P
Ahjaa seekord proovisime ära ka midnight supi :D Seega praeguse seisuga on kõik võimalikud söögikorrad hotellis ära proovitud. Täitsa põnev.
No comments:
Post a Comment