Päev 7 ehk elu on täis üllatusi

Puhkuse viimane päev. Nii tahaks rohkem puhata.
Hommikune ärkamine oli nii kohutavalt raske. Aga kes käskis poole ööeni juua. Mitte keegi. Niiet enda viga.
Hommikusöögiks omlett ja salat. Vaikselt hakkab juba hajrumus tekkima või olen ma lihtsalt niivõrd igav ja ette aimatav :P

Tänase päevakava põhiatraktsiooniks on praamimatk Rohelises kanjonis.
Kõigepealt bussisõit Rohelisse kanjonisse kulges umbes tund aega ja läbi Managati linna. Vated, mis mägedes avanesid on lihtsalt võrratud. Neid on väga raske lihtsalt kirjeldada ja pildid ei suuda ka väga hästi edasi anda nende suurepärast
majesteetlikkust ja vägevust. Kõihjal on kõrged ja lõputuna näivad tipud, vahel vilksab veidi rohelust aga üleüldiselt on näha kiviseinud erinevas värvigammas. Meeletult ilus vaatepilt.
Bussisõit lookles üles ja m ööda mäenõlva, mis oli niivõrd järsk, et selgusetusk jääbki kuidas buss sealt üldse üles asi. Esimene petus oli Tamlataži veehoidla juures, kus sai teha pilte. Vaade sealt oli hingemattev. Mõned kohustuslikud poseerimispildid
ja edasi saigi jätkuda sõit Tamlataži järbe äärde, kus vahetasime bussi praami vastu. Päevane praamisõit Tamlataži järvel ja rohelises kanjonis võis alata. Jällegi need vaataed, võrratud aga raskesti kirjeldatavad. Vesi veekogus on rohekas-sinine ja niivõrd ilus.
Sellist värvi vett Eestis juba ei nähe.
Reis ise oli minu jaoks igati kordaläinud. Päev otsa praamiga vaikselt järvel logelemist. Kõigepealt väike kanjon ja siis suur kanjon. Lõuna toimus järve ääres asuvas väikeses majas, kus pakuti jällegikord kas kala või kana. Toit oli maitsev.
Üllataval kombel oli seekord lõunavalikus liha. Ja see oli täiega üllatus. Aga miks üllatus? Nimelt on liha kilo siin hetkel väga kallis. Eesti kroonidesse ümber arvestatult nii umbes 400 krooni kilo.

Lõuna ajal kuulsime juhuslikult pealt, kuidas üks eestlane telefoniga rääkides mainis, et ta pole kindel kas ta homme Tallinna jõuab. Tekkis küsimus, miks ta siis jõudma ei peaks. Ja siis tuligi välja, et Islandil on vulkaan purskama hakanud ja selle tuhk on enda alla matnud
enamuse Põhja ja Lääne Euroopat. Lennujaamaad - Tallinn, Telsingi, Riia jne on kõik kinni. Läksin siis giidi käest küsima, et mis toimub. Sealt tuli vastus, et öösel kell 3 avatakse Tallinna lennujaam ja Tallinn-Alanya lennuk peaks sealt siis startima kell 5.00. Kell 9.00 peaks lennuk
ilusti jõudma Alanyasse, et meid siis Tallinna tagasi viia. Hetkel tema teada kedagi lennu ärajäämisest teavitadu pole. Seega peaks lend toimuma plaanipäraselt.
Njah ega siis midagi, hotelli tagasi ja pakkima. Veidi ära põlenud aga muidu väga heas tujus. Hästi mõnus päev oli.

Hotellis tagasi olles olles selgus, et Islandi vulkaanipurse tõttu on kõik Euroopa lennujaamad suletud. Reisibüroo pole jätkuvalt midagi öelnud aga uudiseid vaadates, ei tundu prognoos küll eriti hea olevat. Välja kuulutatud hommikul kella 5ne lahkumine ja 9ne- väljalend tunduvad
väga ebatõenüäolised. Ootame uudiseid ja eks näis, mis saama hakkab. Hetkel ei saa me niikunii mitte kui midagi teha.
Reisikindlustuse jätsime me tegemata, aga kes see oleks võindu vulkaanipurset ette ennustada. Kui meid hommikul lennujaama ei sõidutata ja lendu ei toimu, et mis saab siis edasi? Kes edsised kulud katab? Millegipärast on mul tunne, et meie.
Hetkel ei suuda keegi järgmist sammu ette ennustada. Kuna vulkaan ikka veel purskab, siis ei tea keegi millal lennuliiklus jälle toimima hakkab. See võib juhtuda juba homme, nädala pärast või isegi kuu aja pärast. Miski pole hetkel teada ega kindel ja keegi ei tea ka midagi.
Jääb ainult oodata.
Õhtul kell 11, käis reisikorraldaja esindaja Kerli hotellis ja jagas lehti informatsiooniga. Hetkel käib ringi selline info, et juhul kui lennuk kell 9.00 peaks Tallinna lennujaamast startima, siis võime umbes 3 ajal siiski Tallinna tagasi jõuda. Siinjuures on aga
väga palju KUIsid. Kui see juhtub siis saab, kui seda ei juhtu siis ei saa jne. Väga segane olukord igatahes.
Hotelli reserveering on kuni homme lõunani ja kuna uusi lenda Euroopast peale ei tule, siis on meil vähemalt hotellis kohad olemas. Samas tekib jällegi küsimus maksmises. Mida kui palju kellele kui kauaks uskumatu, mis kõik võib juhtuda. Eriti nõme on see, et meil pole ka reisikindlustust. Kellel seda ikka vaja oli ah???!!!
Persse. Kuigi kuna tegemis ton Forc Masurega, siis pole kindel, kas kindlustus selle kinni maksab. Kuigi Postimehe ühte pealkirja nägin korraks ja seal nagu oli, et neil, kel on reisitõrke kindlustus, neile makstakse kulud kinni. Nii palju KUISID ja AGASID. Miski pole hetkel kindel. Nõme on see,et arvel pole ka nii palju raha ja
kuna jätsin ilusasti kõik kaardid ja paroolikaardid koju, siis pole võimalik ka kindlaks teha kui palju kusagil raha on.
Igatahes täna tuleb magada ja eks homme ole näha mis saama hakkab. Pole mõtet paanitseda asjade päarst mida niikuinii muuta ei saa. Võtab asju nii nagu need ette tulevad.